Heido Vitsur: sündimuskriis on hullem kui võlgu elamine
2026-03-11 - 18:56
Majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul on laste arvelt kokku hoidmine praeguses rahvastikukriisis lõppkokkuvõttes majanduslikult koormavam kui võlgu elamine. Vitsuri arvutuste kohaselt tähendab ainuüksi aastatel 1991-2005 aset leidnud sündimuse langus endaga praeguse palgatööjõu osas 1,4 miljardi euro suurust potentsiaalse SKT kadu. “Kui sündimus jääb ka tulevikus sellisele tasemele, nagu viimased viis aastat, ei kaasne sellega enam lisanduva tööjõu 35-protsendiline, vaid 100 protsendiline vähenemine ning potentsiaalselt võimaliku SKT kolm korda suurem kahanemine.” Vitsuri hinnangul kahaneb sündimus seetõttu, et laste kasvatamist loetakse meie ühiskonnas kuluks, mitte investeeringuks. “Teisiti öelduna oleme ühe päeva peremehed.” Vitsur lisas, et laste arvelt kokku hoidmine on eriti praeguses rahvastikukriisis majanduslikult koormavam kui võlgu elamine. “Raha on võimalik hiljem saada, sündimata jäänud lapsi aga mitte.” Vitsuri sõnul hakkas sündimus läänemaailmas alates 1960. aastatest kahanema, erinevaid meetmeid kasutades on riikides saavutatud pigem ajutisi tõuse. “Eestis saavutati sündimuse kasv vanemapalga toel kuueks-seitsmeks aastaks, pärast tuli see aga kolinal alla, sest tugevnesid muud vastutuuled. Siiski ei saa öelda, et vanemapalgast polnud kasu.” Elanikkonna aeglane kahanemine võib jätta Vitsuri kinnitusel eksliku mulje, nagu poleks rahvastiku olukord sugugi hull. “Näiteks mina ise olen elanud 12 aastat kauem kui elas keskmine eesti mees 1990. aastal. Eluea kasv hoiab rahvaarvu stabiilsena ja me ei tunne muutust.” Samas ei mõtle me Vitsuri hinnangul sellele, millises keskkonnas hakkavad tulevikus elama need 9000 last, kes mullu sündisid. “Me ei mõtle, milline on tulevikus neid ümbritsev kultuur ja keelekeskkond.” Ka perede toimetulek on Vitsuri kinnitusel süvenev probleem, mis mõjutab iivet. Tema andmetel andis maksuküüru kaotamine oma efekti jõukamale vähemusele ühiskonnast, samal ajal on käibemaksu tõusud mõjutanud kõiki. Kolmapäeval riigikogus toimunud rahvastikukriisi konverentsil “Miks meil lapsi ei ole?” võtsid sõna rahvastikuteadlane dr Allan Puur, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers, kirjandusteadlane Maarja Vaino, geograaf Anneli Kährik, majandustegelane Indrek Neivelt, majandustegelane Heido Vitsur, keeleteadlane Martin Ehala, rahvastikuteadlane Mark Gortfelder. Ühiselt otsiti vastuseid küsimusele, millised tegurid mõjutavad laste olemasolu tänapäeva Eestis ning millised poliitikad võiksid aidata sündimust suurendada? BNS