Hinnaralli: tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7 protsenti

2026-02-16 - 16:27

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi jagu ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7 protsenti; toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3 protsenti. Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9 protsenti. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2 protsenti. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3 protsenti, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1-protsendine ning liha ja lihatoodete kaheprotsendine kallinemine. Alkoholi 5,3-protsendise hinnatõusu taga olid jaanuaris lõppenud allahindlused ja rakendunud aktsiisitõus,“ täiendas Veski. „Kulutused eluasemele tõusid aastaga 5,6 protsenti, mis on seletatav elektrihinna hüppelise kallinemisega,“ kommenteeris Veski indeksi aastast võrdlust. Toidukaupade kuueprotsendist hinnatõusu mõjutas võrreldes eelmise aasta jaanuariga enim värske või külmutatud liha 13,3-protsendine, kohvi 23,1-protsendine ning tsitruseliste 30,8-protsendine hinnatõus. Aastaga odavnes värske või külmutatud kala 0,7 protsenti ning värsked marjad 4,7 protsenti. Eamets: 3,7 protsenti on jätkuvalt väga kõrge hinnatõus Vastavalt värskelt avaldatud andmetele kasvasid hinnad aastases võrdluses jaanuaris 3,7 protsenti, mida Bigbanki peaökonomist Raul Eamets nimetab väga suureks hinnatõusuks. “Peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine, seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu. Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid,” ütles Eamets. “EL-i liikmesriikide seas on meiega samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal on madalam ja jäi alla kolme protsendi. EL-i keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7 protsenti, mis oli madalam kui oodati. Tegelikult on päris huvitav jälgida, kuidas ühest majandusindikaatorist on saanud meediastaar, millest räägitakse terve nädal pea iga päev,” ütles Eamets. Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus, on Eametsa sõnul kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel. See tähendab, et enam ei pea statistikameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutama, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad. “Miks see on oluline? Oluline on see sellpärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama,” ütles Eamets. Teine oluline muutus, mis hindade mõõtmisel tehti, on Eametsa sõnul elektrihindade täpsem arvestamine. Kui varem võeti arvesse ainult börsihind, siis nüüd peaks elektrihinna arvestus arvestama ka fikseeritud hinnaga hinnapakette. “Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40 protsenti ehk väga suure osa,” ütles Eamets. BNS