Kovalenko-Kõlvart süüdistab koalitsiooni erikomisjoni töö nurjamises
2026-01-27 - 19:12
Kuigi riigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil oli plaanis avalikult arutada e-valimiste auditeerimissüsteemi turvalünki, jäi istung ära ja nädala töökava kinnitamata; komisjoni juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart süüdistab koalitsiooni saadikuid erikomisjoni töö nurjamises, kirjutab Postimees. Komisjoni liige Irja Lutsar Eesti 200-st ütles Postimehele, et tema erakonnale on e-valimiste teema väga oluline, kuid erikomisjon on seda juba kolmel korral arutanud. «Kuna korruptsiooni ega selle ohtu seoses e-valimistega pole varem tuvastatud, hääletasime seekord teema päevakorda võtmise vastu,» selgitas ta. «Eesti 200 leiab, et valimiste auditeerimise teema on tähtis ning vääriks riigikogu arutelu, kuid see peab toimuma teises formaadis, mitte neljandat korda korruptsioonikomisjonis.» Reformierakonnast osales erikomisjoni istungil Anti Haugas. «E-valimiste turvalisuse kontroll ei kuulu riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse. Selle eest vastutavad eeskätt riigi valimisteenistus ja Riigi Infosüsteemi Amet. Riigikogus arutatakse valimistega seotud küsimusi põhiseaduskomisjonis, kus on selleks ka õige mandaat ja kompetents. Teemasid tuleb arutada seal, kus on nende õige koht,» selgitas Haugas. Seda, miks esmaspäeval olid Reformierakonna poolt asendusliikmed, selgitas Haugas, et see on riigikogu tavapärane praktika, kui mõni kolleeg ei saa istungil osaleda. «Näiteks Eerik-Niiles Kross esindab praegu Eesti huve Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee talveistungil,» tõi Haugas välja. Erikomisjoni esimehe, keskerakondlase Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul anti eelmisel kolmapäeval komisjoni liikmetele saadetud kirjas teada nii arutusele tulema pidanud teema kui ka kohale kutsutud külaliste nimed. «See, et koalitsioonipoliitikud hääletavad neile ebameeldivad teemad maha, pole ootamatu,» lausus ta. «Imelik on aga see, miks ei soovita arutada e-valimiste asju – minu arvates on läbipaistvus siinkohal ülioluline. Arutame koos ja teeme vajadusel ka parandusi või muudatusi auditeerimise osas.» Kovalenko-Kõlvart lisas, et palus kolmapäeval edastatud kirjas komisjoni liikmetelt, et nad saadaksid kohale kutsutud teadlastele küsimused ette. «Aga mitte mingit reaktsiooni ei järgnenud, keegi midagi ei öelnud ja küsimusi ka ei saadetud,» mainis ta. «Nädala töökava jäi kinnitamata, sest neli koalitsiooni kuuluvat komisjoniliiget oli selle vastu.» Istungile olid kutsutud TalTechi tarkvarateaduse instituudi lektor Tarvo Treier, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja nõunik Indrek Leesi ning MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder. Kuigi töökava ei kinnitatud, arutati teemat vabas vormis nende riigikogu liikmetega, kes olid kohale jäänud. «Valimisteenistus sai e-valimiste auditeerimissüsteemi probleemidest teada eelmise aasta veebruaris, seega tükk aega enne valimisi,» nentis Kovalenko-Kõlvart. «Aga info avalikustati alles 9. detsembril ehk päev pärast seda, kui kohalike omavalitsuste valimistel antud e-hääled hävitati. Enne seda ei räägitud korruptsioonivastasele erikomisjonile midagi, ei teavitatud neid ohtudest ega tehtud ka muudatusi. Nüüd on lubatud, et probleemid püütakse lahendada riigikogu valimisteks.» Kovalenko-Kõlvarti sõnul on nad soovinud muu hulgas vastust küsimusele, kas audiitor teadis, et ta peab ohustsenaariumeid testima. «Valimisteenistusest öeldi, et audiitor oleks pidanud teadma, sest info oli avalik. Küsisin seepeale, kuidas ta oleks pidanud, kui nad avalikustasid info alles pärast 9. detsembrit, teaduri sõnul aga sai see avalikuks novembri lõpus. Mulle jäi nendest vastustest mulje, et valimisteenistus hoidis info enda teada. Kui me tahame läbipaistvust, otsast lõpuni kontrollitavust ja probleemide lahendamist, siis miks me samal ajal konkreetseid probleeme varjame?» Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles Postimehele, et Tarvo Treier ei avastanud ühtegi viga auditeerimises või turvaauku e-hääletamises, vaid tema poolt välja pakutud lahendus võimaldab muuta e-hääletamise auditeerimist automatiseeritumaks ja avalikkusele paremini jälgitavaks. Ta märkis, et riigi valimisteenistus on teinud Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega koostööd alates 2024. aastast, et muuta e-hääletamise auditeerimist läbipaistvamaks, selgemaks ja automatiseeritumaks. «Selle koostöö tulemusel täiendati esimest korda audiitorrakendust Euroopa Parlamendi valimisteks, kui lisandus automatiseeritud krüptogrammide kontroll,» lisas Koitmäe. «Tarvo Treieri viimati valminud teadusartikli põhjal töötab riigi valimisteenistus tarkvaralahenduse välja järgmisteks, 2027. aasta Riigikogu valimisteks. Info teadustöö valmimise kohta avaldamise möödunud aasta detsembris koos Tarvo Treieriga, kui tema teadusartikkel valmis ja avaldati,» rääkis Koitmäe. Kõik teaduri töös välja toodud eriolukorrad tuvastab valimisteenistuse töötlemisrakendus ning audiitor on iga kord veendunud, et riigi valimisteenistus on need kontrollid läbi viinud. BNS