Lähis-Ida konflikt muudab globaalset jõutasakaalu
2026-03-04 - 12:05
Lauri Laats, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Mõned päevad tagasi alanud ulatuslikud õhulöögid Iraani vastu, mida USA nimetas operatsiooniks „Epic Fury“, ei ole pelgalt sõjaline aktsioon. Tegemist on sammuga, millel on mitu kihti – ideoloogiline, regionaalne ja globaalmajanduslik. Peamine eesmärk on Iraani islamistliku teokraatliku režiimi nõrgestamine või kukutamine. Ametlik retoorika räägib demokraatlikust Iraanist – riigist, kus on sõna- ja usuvabadus ning poliitiline pluralism. Kuid kas see õnnestub, sõltub eelkõige Iraani ühiskonnast endast. Aeg on näidanud, et tänases Iraanis alternatiivseid arvamusi ei taluta. Viimaste aastate meeleavaldused on surutud maha jõuliselt ja sõltumatute hinnangute järgi on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi. See näitab, et sisemine surve režiimile on olemas, kuid ka seda, et võim on valmis kasutama äärmuslikke meetmeid. Seega sõltub Iraani tulevik eelkõige riigi elanike tahtest. Samas on väga suur hulk inimesi, kes praegust valitsust toetab ja on valmis selle nimel võitlema ja mis Iraanist saab sõltub eelkõige Iraani rahva tahtest. Teine oluline dimensioon on regionaalne tasakaal ja stabiilsus. Iraani ja Iisraeli vastasseis ei ole uus. Iraan ei tunnusta Iisraeli riigina, toetab Iisraeli-vastaseid terroristlike rühmitusi ning on olnud aastaid nn varisõjas läbi Süüria ja Liibanoni. Iisraeli jaoks tähendab Iraani nõrgenemine julgeolekuvõitu kogu Lähis-Idas. 10 kilomeetrit, mis mõjutavad triljoneid Kolmas oluline mõõde või eesmärk on nafta, majandus ja USA suhted Hiinaga ning siinkohal tuleb rääkida kõigest kolmest tegurist. Iraani ja Omaani vahel asuv Hormuzi väin on maailma üks kriitilisemaid majanduslikke pudelikaelu. Sealt liigub keskmiselt umbes 20 miljonit barrelit naftat päevas – ligikaudu viiendik kogu maailma naftakaubandusest. Lisaks liigub sealt läbi umbes 20% maailma veeldatud maagaasi (LNG) kaubandusest. Kitsaimas kohas on väin 33 km lai, kuid tegelik laevatatav koridor koos puhvertsooniga on vaid umbes 10–11 km. See tähendab, et isegi piiratud häire võib tekitada globaalse hinnareaktsiooni. Oluline on mõista, et umbes 84% Hormuzi kaudu liikuvast naftast ja üle 80% LNG-st suundub Aasiasse. Suurimad sihtriigid on Hiina, India, Jaapan ja Lõuna-Korea. See ei ole pelgalt regionaalne küsimus. See on globaalne majandusküsimus. Hiina on maailma suurim naftaimportija. Ligikaudu 55–65% Hiina naftaimpordist tuleb Lähis-Idast: Saudi Araabiast, Iraagist, AÜE-st, Omaanist, Kuveidist ja Iraanist. Kui lisada, et just Lähis-Ida nafta liigub valdavalt läbi Hormuzi, siis tekib selge strateegiline pilt – kes suudab tagada või mõjutada Hormuzi energiavoogu, mõjutab otseselt Hiina majanduse kulubaasi. Kui Hormuzis tekib ebastabiilsus, lisandub naftahinnale riskipreemia. Kui tekib füüsiline defitsiit, tõuseb hind veelgi. Iga 10 dollari suurune tõus barreli hinnas kandub edasi nii tootmiskuludesse kui tarbijahindadesse. Seetõttu võib Hormuzi stabiilsuse küsimus olla osa laiemast strateegiast – mitte ainult Iraani nõrgestamiseks, vaid ka Hiina kasvudünaamika mõjutamiseks. Siin tuleb aga majanduslik reaalsus. 2024. aastal ulatus USA ja Hiina kaupade ning teenuste kogukaubavahetus ligikaudu 659 miljardi dollarini. Teenuste kaubanduse maht oli ligi 77 miljardit dollarit. See tähendab, et hoolimata geopoliitilistest pingetest on tegemist kahe majandusega, mis on endiselt sügavalt läbi põimunud. USA ettevõtted sõltuvad Hiina tootmisvõimekusest ja tarneahelatest, Hiina aga omakorda USA turust, finantssüsteemist ja tehnoloogiast. Täielik konfrontatsioon ei oleks kummalegi poolele majanduslikult kasulik. See tekitaks inflatsiooni, tarneahela šokke ja nõudluse langust mõlemal pool Vaikset ookeani. Just see vastastikune sõltuvus muudab Hormuzi küsimuse nii tundlikuks. Tegemist on survevahendiga, kuid mitte sellisega, mida saab lõputult eskaleerida ilma enda majandust kahjustamata. Globaalsed jõujooned mängitakse ümber Sageli jääb tähelepanuta veel üks oluline aspekt. Paljud Pärsia lahe riigid impordivad 80–90% oma toiduainetest. Kui meretransport Hormuzi kaudu häirub, mõjutab see lisaks naftale ka toiduvarustust. Energia ja toidu samaaegne hinnatõus on poliitiliselt äärmiselt tundlik kombinatsioon. Seetõttu on Hormuzi vaba toimimine oluline mitte ainult suurriikidele, vaid kogu piirkonna sotsiaalsele stabiilsusele. Operatsioon “Epic Fury” ei ole ainult küsimus Iraani režiimist või Iisraeli julgeolekust. See on osa laiemast geopoliitilisest ja majanduslikust mängust, mille keskmes on energia, tarneahelad ning suurriikide vastastikune sõltuvus. Hormuz ei ole lihtsalt kitsas meretee. See on koht, kus geopoliitika ja maailmamajandus kohtuvad. Ja iga kord, kui seal tekib pinge, maksame selle eest ka meie. See väljendub otseselt meie majanduses, hindades, inflatsioonis. Eesti riigile ja meie inimestele on kindlasti vajalik, et Lähis-Idas valitseks stabiilsus ja et keegi ei saaks manipuleerida Hormuzi väinaga.