Reformierakond langes reitingutabelis kolmandalt kohalt viiendaks
2026-03-04 - 12:15
Viimasel ajal toetust kaotanud Reformierakond langes reitingutabelis kolmandalt kohalt viiendaks, kindlate liidritena jätkavad aga Isamaa ja Keskerakond. Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,4 protsenti, Keskerakonda 20,4 protsenti ning kolmandale kohale kerkinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 13 protsendiga, Reformierakond 12,9 protsendiga, Parempoolsed 6,6 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on kaks protsenti. Viimase nelja nädalaga kokku 2,3 protsendipunkti võrra toetust kaotanud Reformierakond on langenud reitingutabelis kolmandalt kohalt viiendale. Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,9 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 74,7 protsenti vastajatest. Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on kõige märkimisväärsema trendina erakondade toetusmaastikul näha Reformierakonna reitingu langust. “Võrreldes eelmise nädalaga on erakonna toetus langenud peaaegu protsendipunkti võrra ning tundub tõenäoline, et see toetuse langus jätkub. Erakonna viimased kolm nädalast tulemust on olnud praegusest nelja nädala keskmisest madalamad ning ka oluliselt madalamad kui nendele eelnenud nädalased tulemused,” rääkis Mölder. Tema sõnul viitab taoline dünaamika sellele, et pikaajaline kahanemine võib ka järgmisel nädalal jätkuda. “Kui on üks spetsiifiline grupp, kus Reformierakonna toetuse langus eriti silma paistab, siis on see kõrgharidusega valijad. Kui jaanuari lõpus oli erakonna toetus selles valijagrupis 22,8 protsenti, siis praeguseks on see 17,2 protsendi tasemele langenud. Headel aegadel oli selles valijagrupis Reformierakonna toetus 35 ja 40 protsendi vahel. Mitte-kõrgharidusega valijate hulgas jääb erakonna toetuse tase praegu umbes 10 protsendi tasemele,” ütles Mölder. Samal ajal on Mölderi sõnul kõrgharidusega valijate hulgas kiiresti kasvanud Keskerakonna toetus, mis selles valijagrupis tegi detsembris ja jaanuaris läbi märkimisväärse kukkumise. “Praeguseks on Keskerakonna toetus kõrgharidusega valijate hulgas jõudnud tagasi sellele tasemele, mis ta oli kohalike valimiste ajal ja mis on umbes sama kui erakonna üldine toetus. Keskerakonna nelja nädala keskmine toetus on alates detsembrist püsinud aga võrdlemisi stabiilselt vähem kui protsendipunkti jagu 20 protsendi kohal,” kommenteeris Mölder. Valijaskonna maailmavaatelisel territooriumil Reformierakonna lähedal paiknevad Parempoolsed on oma toetust võrreldes eelmise nädalaga peaaegu protsendipunkti võrra suurendanud. “Erakonna nädalane toetus on võrreldes eelmiste nädalatega märkimisväärselt suurem, mis annab ettevaatlikult alust oletada, et rohkem allapoole nende pikaajaline keskmine toetus praegu liikumas ei ole. Samuti tasub meeles pidada, et nõrk Reformierakond on kasulik just Parempoolsetele, kuna pettunud Reformierakonna valija võiks muuhulgas just nende suunas vaadata,” ütles Mölder. Lisaks Keskerakonna üldreitingule viitavad ka ülejäänud erakondade tulemused pigem stabiilsusele. “Reitingutabeli tipus oleva Isamaa toetus püsib oma pikaajalisel stabiilsel tasemel ning samuti tundub, et laiemas pildis ei ole hetkel midagi olulist muutumas sotsiaaldemokraatide või EKRE toetusega,” ütles Mölder. Seoses taaslangeva Reformierakonna toetusega on uuesti kahanenud ka niigi rekordiliselt madal valitsuserakondade koondtoetus. Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa uues riigikogus 31 kohta, Keskerakond 23 kohta, sotsiaaldemokraadid 15 kohta, EKRE ja Reformierakond 13 kohta ja Parempoolsed kuus kohta. BNS