SEB: eestlaste finantsmeeleolu on Baltikumis selgelt kõige süngem
2026-03-05 - 09:45
SEB korraldatud küsitlus näitab, et Eesti elanikud hindavad oma rahalist seisu kriitilisemalt ja pingelisemaks kui Läti ja Leedu elanikud. Koguni 48 protsenti Eesti elanikest on oma rahalise olukorraga rahulolematud – neist 16 protsenti on väga rahulolematud ja 32 protsenti pigem pole rahul. Rahulolu väljendab vaid 22 protsenti ning neutraalseks jääb 30 protsenti. Leedus ja Lätis joonistub vastupidine pilt: rahulolematuid on Leedus vaid 24 protsenti ja Lätis 22 protsenti, samal ajal kui finantsrahulolu ulatub riikides vastavalt 45 ja 30 protsendini. „Eestlaste põhjamaine pessimism on leidnud taaskord kinnitust. Samas koorub küsitlusest välja, et eestlaste hoiak ajendab neid ka tegudele. Võrreldes vastajatega Lätist ja Leedust on eestlased varmamad kulusid vähendama ja planeerima, koguma ja investeerima. Ehk et kui pessimismis on midagi head, siis see, et rahaasjades talitatakse targasti,“ kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu. Kui Eestis ja Leedus tegelevad viiendik investeerimisega, siis Lätis on plaan lähiajal investeerimisega alustada vaid kuuel protsendil. Võrreldes Leeduga on eestlased suuremad kokkuhoidjad ja kogujad (Eestis 69 protsenti, Leedus 54 protsenti) ning samuti eelarve koostajad ja kulutuste planeerijad (Eestis 34 protsenti, Leedus 22 protsenti). Pinge ja ärevus raha pärast prevaleerib pea meie kõigi seas. Kõige teravam on olukord Eestis, kus uuringu järgi tunnevad raha pärast mitu korda kuus stressi 61 protsenti eestlastest ning pea iga nädal või iga päev on pinges 31 protsenbti eestlastest. Samas leedulastest on majandusliku olukorra pärast igapäevaselt ärevuses vaid 21 protsenti ja lätlastest 24 protsenti. Kõige pingevabamad on rahaasjades leedulased. 17 protsenti neist ütlesid, et ei tunne raha osas kunagi pinget ega ärevust mitte kunagi. Eestis oli selliseid vastajaid kaheksa protsenti ja Lätis kuus protsenti. „Kui olukord on rahaliselt pingeline, siis on kõige tähtsam taastada kontrollitunne. Tihti valitakse vaikimine ning jäädakse lootma, et olukord laheneb iseenesest. Tegelikult tasub ausalt kirja panna kõik tulud ja kulud, teadlikult planeerida ning väikseid otsuseid hoolikalt korrigeerida,“ sõnas Visnapuu. SEB korraldatud uuringu Eestis, Lätis ja Leedus viis läbi Norstat. Kokku vastas Balti riikides 3011 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestist 1000.